tarmo888

See postitus on rohkem mõeldud selleks, et selgitada, mida peab üks sisuhaldussüsteem võimaldama kodulehe valmistamisel. Põhjus miks ma seda teen on see, et soovin tõsta kliendi teadlikust selles vallas, juhuks kui ta peaks valima endale eestis veebifirma, kes tema firmale kodulehekülge ehitama hakkab. Ja lisaks sooviks korrigeerida eesti interneti maastikut XML Sitemap'iga. Enamus blogimootoreid see probleem ei puuduta, aga eesti lehtede sisuhaldused on need, kus tekib sellega tõsiseid probleeme. Kui teie blogimootor ka selliste lihtsate (3 punkti) asjadega hakkama ei saa, siis tuleks kindlasti see välja vahetada, sest lisaks selle, et te olete raskesti leitav, teid on kehv otsingumootoril indekseerida. Üritusel E-Turundus 10! rääkis Kain Kalju neti.ee lehele on plaanis lisada ka eraldi midagi blogide jaoks ja Tehnokratt Peeter Marvet pani oma blogisse üles podcasti Kain Kaljuga, kus saame teada, et 1. oktoobril lisandub neti.ee lehele (Google) sitemaps tugi. Järgmised punktid on kirja pandud oma kogemuste ja podcastist kuuldud info põhjal.

Kuulake Peeter Marvet'i podcast'i ja promoge oma blogis ka XML Sitemap'i.

Hea koha saamiseks on vaja kolm asja õigesti saada. Toon näiteid võtmesõnaga "catering".

1. aadress - aadressis võiks olla võtmesõna, mis on eraldatud ülejäänust aadressi sõnadest. Aadressi eraldajateks on märgid . (punkt), - (sidekriips) ja / (kaldkriips). Näiteks http://www.pcc.ee/ ei ütle teile midagi, aga aadressist http://catering.parnucafe.ee/ loeb nii mõndagi välja. Kuna kliendil oli juba www.parnucafe.ee nimeline domeen olemas, siis sellepärast otsustasime luua alamdomeeni. Alamdomeeni kasuks on ka see, et saate eraldada oma uue tegevusega seotud lehekülje vanast lehest niiviisi, et see võib asuda uue hosting/sisuhalduse pakkuja serveris. Alternatiivideks oleks olnud ka www.parnu-cafe-catering.ee, kuid kui on juba üks domeen firmal olemas, siis eestis ei ole teist domeeni eriti kergelt võimalik kätte saada veel. Kõige ideaalsem varjant oleks see kui te ei peaks valima sellist domeeni nime, milles on täpitähti sees, sest täpitähti ei ole võimalik aadressis kasutada. Enne kui järgmisest rääkin tahan ka öelda, et aadressid kui on URL'i see ainult id=123 (või mingid muud andmebaasi numbrid) ei kõlba mitte kuhugi. Esiteks, külastaja ei loe mitte midagi välja otsingu tulemusest, mis lehekülg reaalselt selle id= all peidus on. Eriti kole on kui asi veel siis kui otsingutulemusest ei ole seda võimalik isegi pealkirjast välja lugeda...
2. pealkiri - pealkiri peaks sisestama võtmesõna. Võtmesõna võib olla üks osa firmanimest. Pealkiri ei tohiks kindlasti koosneda ainult firmanimest, mis kordub üksi kõigil lehekülgedel. Hea tava on see kui lehe pealkiri ja firmanimi eraldatakse märkidega: tühik, sidekriips, tühik. Sobivad varjandid on näiteks "Kontakt - Pärnu Cafe / Catering" või "Pärnu Cafe / Catering - Kontakt". Pealkirjad ei tohiks venida ka väga pikaks, kuid tavaliselt mahuvad normaalse pikkusega pealkirjad ilusti ära, mõningaid probleeme võib tekkida kui pealkirjas on kahe taseme pealkirjad ja lisaks veel pikk firmanimi.
3. sisu - sisus võiks ka ära mainida võtmesõna. Hea mõte on kuvada välja kogu pealkiri ja soovitatav on ära mainida see ka teksti sees või viites. Kindlasti ei ole hea korrata üht ja sama sõna liialt palju kordi lühikese sisu korral. Sisuga on veel see lugu, et ühe sisu kohta võiks olla unikaalne aadress, mis EI muutu iga kord kui te sisu muudate. Kui mõni lehekülg on ära kustutatud, siis peaks sellele viitanud lingid vastama serveri veakoodiga 404 410. Üldiselt ei ole kustutamine hea idee, kuid kui seda tuleb ette, siis ei tohiks puuduva lehe korral näidata esilehe või mõne muu sisulehe teksti. Ideaalne varjant oleks kui kustutatud lehekülg suunatakse serverikoodi 301 ümber uuele aadressile, kuid sellist tuge tavaliselt sisuhalduses ei leidu. Kodulehed tuleks ehitada niiviisi üles, et kõigepealt mõeldakse välja kogu struktuur ja alles siis hakatakse kogu teksti üles panema.

Lisaks neile kolmele punktile loeb ka, kes teid lingivad, kuid alguseks peaks nendest kolmest piisama (praegu, mil enamusel on need kolm asja täiesti valesti). Nagu Peeter Marvet ütles: "Meie veebi haldustarkvara tootjate arusaamine sellest, mis võiks olla otsimootori poolt idekseeritav on suhteliselt selline, kummalisevõitu". Jah, soovitan vaadata veits ringi, kuidas mujal maailmas veebilehti tehakse. Eeskuju võite võta kõige tavalisematest spämm lehtedest, need on lihtsalt nii head näited kuidas veebilehekülg otsingu mootori (ja kaudselt ka kasutajasõbralikult) vormistatud peab olema.

RESPECT Kain Kalju

Järgmised punktid ei ole enam nii olulised, kuid on asjad mida kodulehe loomisel tuleks jälgida.

• robots.txt - kui te soovite et otsingumootoritel oleks ligipääs kõikjale teie domeeni piires, siis teil seda faili vaja ei lähe, kuid tühja faili võite ikkagi lisada juurkataloogi. Muidu on fail mõeldud juhiseks otsingumootoritele, et nad teaksid kuhu nad võivad teie domeenil minna ja kuhu mitte. Nüüd on aga lisatud ka võimalus seal ära märkida kus asub teie XML sitemap.
• XML sitemap - tegemist on Google poolt soovitatud xml failiga mida loevad otsingumootorid kui teil on vastav viide lisatud robots.txt faili. Mõni võib küsida: "milleks mulle mingisugust google xml faili vaja, ma olen neti kataloogis nähtav ja mu firmanimega leiab mind ka neti otsingu järgi üles". Põhjus on selles, et XML sitemap lihtsustab kõvasti otsingumootorite tööd, lisaks on selle heaks kiitnud ka teised suured otsingumootorid ja kõige lõpuks teatas ka Kain Kalju, et 1. oktoobril 2007 hakkab ka neti.ee otsingumootor seda toetama. Parim oleks varjant, kus te ise ei pea seda faili üldse näppima, piisab et te teate et teie serveris on see olemas ja et sellele on viide robots.txt failis. Juhul kui teil ei ole sisuhaldustarkvara, mis autoaatselt genereerib või väljastab seda mingisugusel aadressil, kuid omate ligipääsu FTPga juurkataloogile, siis võite rahulikuks jääda, sest teil on võimalus see internetis valmis teha, ainuke miinus on niiviisi tehes see, et peaksite seda lehe muudatuste korral uuesti tegema. Ideaalne oleks varjant kus teie sisuhaldustarkvara sellist võimalust juba võimaldab.
• favicon.ico - kõik uued veebilehitsejad toetavad selle faili olemasolu ja see on pisike pildike, mis kuvatakse teie veebilehitseja sakkide peal või salvestatud viidete menüüs viite nime ees. see ico fail võib sisalda erineva suurusega pildikesi enda sees, tavaliselt suurustes 16x16 ja 32x32. mõnikord ka 64x64. Lisaks erinevatele suurustele võib sisalda ka erineva värvikogustega pilte, kuid tavaliselt on 256 värviga või 16 värviga.
• www(punkt) - see on üks mõtetu asi, mida endiselt topitakse igale uuele domeenile. Täiesti arusaadav on see, miks kõik vanad domeenid on kättesaadavad sellise algusega aadressitest, kuid kui te loote endale uue lehe, siis laske oma serveri administraatoril see nii ära konfigueerida, et kõik kes pistavad selle www(punkt) sinna ette, suunatakse ümber aadressile kus ei ole seda ees. Kõige hullem on minuarust see kui jäetakse ilma www-ta alias üldse tegemata ja kasutaja peab iga kord selle tüütu www(punkt) sinna ette kirjutama (hmm, sellepärast vist kõik mitte-Firefox kasutajad kasutavadki neti.ee lehte navigeerimiseks). See ülesanne ei tohiks olla veebilehitseja töö, see on serveri administraatori tegemata töö. Ahjaa, ainult aliasest ei piisa, üks varjant peaks serveri koodiga 301 teisele suunama vastavalt siis maitsele (ja see maitse peaks raskelt olema sellega seotud kas tegemist on uue või vana leheküljega). Miks? Sellepärast, et vastasel juhul tekitate te mõne otsingumootori jaoks topelt sisulehti ja Google  annab otsingumootris kehva PageRank'i. www(punkt) aadressist on ainult siis kasu kui soovite enda domeeni auto peale kleepida, siis saab igaüks aru, mis tähejadaga tegu on, aga ümbersuunamine ei tähenda seda et tee need www(punkt) tähed maha peaksite kraapima. Leian, et seal kus aadressid ei ole klikitavad on www(punkt) kuvamine vägagi õigustatud.
• DOCTYPE - seda on võibolla palju küsitud, kuid iga kodulehekülg võiks sisaldada koodis igal esimesel real viidet millist DOCTYPE'i on kasutatud selle lehe kodeerimisel. Tihti on see ka põhjuseks, miks ühes veebilehitsejas on midagi katki aga teises ei ole. Ja kui teie lehes on see tüüp ära mainitud, siis peaks ta ka valideeruma.

Ja neile kellel puudub paranoia Google'i ees, neile soovitan kindlasti kasutada Google Analytics ja Google Webmasters Central lehekülgi. Analüütikaks võib kasutada ka mingit teist tasulist alternatiivi, aga ilma nendeta on kogu veebi tegemine nagu üks väga poolkõva asi.

Kuna Eestis on kodulehted palju kehvemas seisus kui blogid, siis tekkis mul väike idee, millest ma rääkisin oma eelmises postituses. Kunagi leidsin kellegi blogist uurimuse, kus oli välja toodud eesti lehekülgede valideerumisel tekkinud vigade arvud. Kahjuks ei suuda seda enam kuidagi leida. Äkki mõni blogija teab millest räägin.
Lisaks oli mul veel idee teha häbipost nendele domeenidele, mis ei ole kätte saadavad www-ta aadressita, mul endal on selliseid tekkinud, kas mõnel mitte-Firefox kasutajal on ka neid aadresse kogunenud?

See postitus on minu piibel (ja viimane postitus selle mõtetu blogimootoriga :p).

Neljapäeval võtsin osa üritusest Eturundus! 10. Eelmistel sellelaadsetel üritustel pole käinud ja väga palju targemaks ei saanud, kuid teadmised Eesti hetkeolukorrast tulid palju kasuks. Nimelt järgmisel päeval kontoris suur tahtmine vaadata kriitilise pilguga üle aasta vanuseid lehekülgi. Pärast mõningaid kiireid parandusi tuli meelde ka kontrollida kas NETI on juba 2 nädalat valmis oleva lehe ära indekseerinud. Tegemist on catering teenust pakkuva firmaga, mis üllataval kombel on neti.ee otsingus esimesel kohal. Pärast konkurentide lehekülgi uurides enam nii väga üllatunud ei olnud. Nimelt, enamus CMS'id toodavad numbridega parameetreid (isegi tähed oleksid paremad) ja kõigil lehtedel on läbivalt sama tiitel. Liitsõnad ilma sidekriipsuta ei anna ka just kõige paremaid tulemusi. Seega Eestis puudub täielikult igasugune SEO ja SEM tegevus.

Natuke vananenud kraami
Sellest üritusest oli veel nii palju kasu, et otsustasin läbi kuulata enamuse Eturundus! arhiivist. Erialaselt oli väga südamelähedane Mihkel Vabrit lindistus, kuid kõige parem oli siiski Andris Reinman klipp, milles jagan täielikult tema arvamust teenuse/firma loomisest. "Me võtame suurte algustähtedega sõnad ja siis lõikame lõpud maha ja kontrollime kas on samasuguseid veel." ja "Me lõikame ainult juppe välja sealt, me võtame seda kui tsitaati" ütlemised on aga lihtsalt PRICELESS.

Küsimused
Mulle meeldib Linnar Viik arvamus, et oma super-ideed tuleks teistega jagada, et siis inimesed koos kujundaks ideest veel parema rakenduse.
Kas Eesti internetis oleks ruumi uuele kataloogile/otsingumootorile, kuhu saaks postitada ainult väga kindlaid tingimusi täitvaid lehekülgi? Tingimusteks oleksid, et lehekülg valideeruks DOCTYPE järgi, alamdomeeni puudumisel töötaks ka ilma www-ta, omaks sitemap (või feed) ning favicon ja robots.txt faili.
Olen ideedele avatud ja sooviks teada kas kellegil oleks sellisest arendajate ego-trippivat kataloogi vaja. Otsides leiaks tulemusi lehtede seast, mis on korrekselt vormistatud (blogid vist läheksid enamasti ilusti läbi). Mõne aasta pärast võibolla ei ole neid tingimusi mittetäitvatel lehtedel üldse võimalust kuskile nimekirja saada.

Kui keegi oskab vastata, siis küsiks kui suur protsent sõnadest lehel tohib olla A tägide vahel (ühes Altex lehel olvas heliklipis soovitati 3-5%)? Neti.ee vist ei saaks arugi, aga Google'it ei taha küll kurjaks ajada. Kuidas otsingumotoorid suhtuvad teksti, mis on A täg vahel, kui HREF on #.

Lugesin kuidas palju on kirjutatud, kui paha on uus blog.tr.ee keskkond. Arendajate blogist saab täpsemad lingid, kuidas uus sait imeb. Enamikele ei meeldi uus vaheleht (koos sellega kaasneva SMS reklaamiga) ja sellest lahti saamiseks peab olema registreerunud. Kuna leidub blogijaid, kes pooldavad Firefox kasutamist Internet Explorer asemel, siis võib eeldada, et nii mõnelgil on GreaseMonkey plugin installeeritud. Nimelt kirjutasin kiiresti valmis ühe skripti, mis muudab kõik vahelehe viitad -> blogile suunavaks viideteks. Skripti saab GreaseMonkey olemasolul endale instaleerida siit viitest (alternatiiv). Tirige see endale, pange oma blogile püsti, täiustage seda - tehke mis tahate (kuid viitest siia postitusele ma ära ei ülteks:P).

See on mu elu esimene GreaseMonkey skript, seega ma ei osanud sinna kirjutada kuidas paremat kujundust blog.tr.ee keskkonnale saaks, aga tean, et sellist nalja on mõned teinud vana Orkuti kujundusega (pole uurinud kas nad ka uue kujundusega töötavad). Kuna palju kriitikat oli seotud igaühe maitsest, siis ei näe miks ei võiks neid GreaseMonkey skriptiga parandad.

Nüüd natuke kriitikast, kus lendas igasuguseid emotsioone:

• Mitte ei mõista kuidas blog.tr.ee oli võrreldav Google Reader'iga, see ikka rohkem nagu Google Blog Search leht. Kahju kohe neist, kes on blogidega kursis olemiseks endal elu nii keeruliseks oli teinud. blog.tr.ee esilehel on pidevalt Inno ja Irja päevik ning Naistesebimisblogi - aga kas nad on mul feed reader'is, ei, sest huvitavad blogid leian ma ikkagi juba jälgitavate blogi postituste viidetest. Niikaua kuni on Google Reader, seni kasutan ma ka blog.tr.ee lehte lihtsalt vahest mõne esilehelt või otsingust saadud blogi leidmiseks.
• Lassie ja Dukelpluus blogis on rahvas valmis looma MTÜ, kes kataks oma kulud küsides liikmeks olevatelt blogijatelt 100 krooni aastas. Hmm, beebide blogikeskkond beebiveeb.net töötabki niiviisi, et me (ei näita beebide lehtedel ühtegi reklaami aga) küsime ühe aasta pikendamise eest 140.- krooni (ja eesti inimese jaoks ei ole see summa suur hea teenuse eest), aga kui teil plaanis avada kõik, siis mis mõttega üldse peaks keegi registreeruma ja liikmetasu maksma? Uut samasugust teenust eesti jaoks programmeerima hakata ei tundu just väga mõistlik.
• See, et nüüd saab igaüks oma blogi postituse esilehele - no ja mis siis. Ja kui see teeb sind õnnelikuks, et saad perse pilti kuvada blog.tr.ee keskkonnas, siis palun väga (igaüks oma rikutuse tasemel). Ei ole kursis kas nüüd loetakse esilehele pingerida registreerunud kasutajate külastamistest või ikka kõikide külastamistest, aga veel natuke aega tagasi ei olnud mingisugust probleemi saada esilehele oma postitust kui klikkisin selle viidet mitmeid kordi (või saatsid lingi messengeri kaudu oma tuttavatele). Meie, beebiveeb.net lehel, leidsime et ei mingit reitimist ega kasutajat segavaid reklaame eesti kasutajatele (soome alternatiiv kasutab teistsugust ärimudelit), kuid seni kuni keegi otseselt blog.tr.ee kasutamise eest maksma ei pea, ei näe ma nurisemiseks väga põhjust selles vallas.

Muidugi on asju, mida oleks paremini saanud teha (näiteks mõned viited, mis jäid alles otsingumootoritesse, jäid ka suunamata uutele aadressidele), kuid eks neil ole aega neid vigu ka parandada edaspidi kui inimesed nii hoolsasti sellel teemal blogivad. Ise olen kõige rohkem rahul selle üle, et sai totakast freimist lahti.

Kristjan in Tallinn kirjutas oma blogis, et otsis tuttavale pildimajutamise teenust, kus saaks omanimelise domeeniaadressi. Lõpuks otsustati aga ikkagi Flickr Pro kasuks.

Isikliku domeeninimega pildialbumi loomise peamiseks põhjuseks on see, et tahetakse paista välja teiste seast. Selleks on tavaliselt kaks võimalust, teistsugune kujundus või personaalne domeeniaadress.

Pole veel näinud, et mõni pildimajutus pakuks personaalset kujundust (rate.ee ja myspace.com ei lähe arvesse). Samas, personaalsel domeenile pandud Coppermine (või mõned muud) galeriid näevad ka enamasti suhteliselt ühesugused välja.

Siin aga järgmised näited millise aadressi saab mõningatel pildimajutus domeenidel.

Nagu näha, need aadressid ei ole just väga personaalsed, kõigis on ära näha, mis teenusega on tegemist ja kõik aadressid on pikad. Õnneks on vähemalt kõikidel väga puhtad aadressid (ei sisalda parameeterid). Muidugi on alati võimalik ka kasutada igasuguseid URL'i lühendamisteenuseid, aga personaalsust ei anna need ikkagi juurde.

Märkimisväärne on aga domeen nagi.ee, sest jääb mulje, et nemad oleks nagu ainukesed, kelle juures saab oma profiili jaoks ka alamdomeeni. Kõik domeenid paistsid toetavad ka ilma www. alguseta aadresse kuid ei suunanud ümber lühemale. Seega, nagi.ee lehelt saab kõige lühema personaalse pildialbumi aadressi.

Aga ikkagi, ei ole personaalset kujundust ega oma domeeninime.

beebiveeb.net arendajana oskan aga öelda, et beebide kodulehtedega on internetis natuke parem seis, sest eestis on lausa 2 teenust, kus saavad vanemad oma lapsele teha personaalse kodulehe koos personaalse kujundusega. Nendeks on http://kasutajanimi.beebiveeb.net/ ja http://kasutajanimi.mytinybaby.com/

Lisaks on veel kõikvõimalikud muud blogi teenused, kus tavaliselt saab endale kasutajanime alamdomeenina nagu näiteks http://kasutajanimi.wordpress.com/ või http://kasutajanimi.blogspot.com/ või http://kasutajanimi.multiply.com/

MyTinyBaby kohta ei oska öelda, kuid BeebiVeeb'ist võib tellida endale ka personaalse kodulehe domeeniaadressiga, mis võib olla näiteks nagu lapsenimi.com ja lapsenimi.pri.ee. Pakuksime ka teenust, et lapsevanemad saaksid registreerida lapsenimi.ee aadressit, kuid kahjuks ei ole suudetud veel .ee domeeene vabaks teha :(
Seni kuni ootame, võib igaüks proovida kas nendenimeline domeeniaadress on veel vaba.

Lisaks sellele pakkume beebiveebi teenust nüüd ka soome turule ja ülejäänud maailmale. Meil on see teenus olnud nimekirjas juba üle 1,5 aasta, kuid eesti lasteomanikel on piisanud ka lihtsalt alamdomeenist. 848st beebilehe teinud kasutajast on ainult üks Hispaanlane tahtnud ja oskanud leida sellise teenuse meie hinnakirjast. http://sienaelizabeth.com/
Hispaanias saime muidugi tuntust juurde alles siis kui tõlkisime beebiveebi hispaania keelde.

Seega, isegi kui on personaalse domeeni registreerimise võimalus olemas teenuste nimekirjas, ei osata tihtipeale seda tahta.

Lugesin duklepluusi blogist, et arvutimänguritele on tasuta saadaval 3 natuke vanemat Ubisofti mängu. Nendel mängudel on aga väike konks küljes - need on reklaamiga varustatud. Ma teadsin, et need ei ole ainukesed mängud, mis hetkel tasuta välja on pandud, seega tegin väikse otsingu blog.tr.ee keskkonnas.

Ma ei leidnud ühtegi blogi, mis kirjutaks väga vanast ja heast Westwood Studios mängust, Command & Conquer Gold, mis just nüüd 12 aastapäevaks ka tasuta saadaval on. Tegemist on sama versiooniga, mis on ka Command & Conquer: The First Decade plaadi peal. Aitäh Electronic Arts.

Kus kohast saaks?
Allikas (uudis + lingid plaaditõmmistele, kiirus on vahest aeglane)
Mininova torrent (näitab, et share ratio on kehv, aga ise sain 6 tunniga kätte)